Informaatika peaks olemakohustuslik õppeaine kõigis üldhariduskoolides alates hiljemalt 4.klassist kuni gümnaasiumi lõpuni

Question

Answer

Pro: Koolides võiks olla rohkem informaatikat, näiteks informaatika valikained või huviringid.

Answer

Pro: Informaatika hõlmab ka loomingulisi aspekte (nt digikunsti ja multimeedia teematikat). Selle õpetamine kaasab loomingulisusele kalduvaid õpilasi ning neil on võimalus juba varakult avastada enda eelistusi ja võimalusi tööturul ning tunda seeläbi enda osatähtsust ühiskonnas.

Answer

Pro: Tänapäeva töökohad muutuvad aina rohkem digitaalseks ning kool peaks olema digipädevuste hüppelauaks tulevikku.

Answer

Con: Informaatika kohustuslikuks muutumine tekitab olukorra, kus koolid peavad hakkama täiendavalt investeerima tarkvaradesse ning seadmetesse. Tihti aga koolidel sellist ressurssi ei ole.

Answer

Con: Informaatikaõpetajate puudus tekitab olukorra, kus ainetundi võivad anda kvalifikatsioonita õpetajad.

Answer

Pro: Informaatika aitab õpilastes arendada loogilist/süsteemset mõtlemist ning annab õpilasele teadmised, mida tulevikus enda kasuks tööle panna.

Answer

Pro: Lapsed vajavad oskusi, et arvutit töövahendina kasutada nii koolis kui hiljem tööturul juba sisuliselt kõigis ametites. Üldhariduskoolis töötades kuulen ja näen, et eriti alates II kooliastmest on ainekavades sisu maht suur, mis ei jäta ruumi õpetamaks juurde arvutiga seotud loogikaid. Informaatika annab vajaliku toe kasutamaks arvuteid ka ainetundides.

Answer

Pro: Informaatika peaks olema kohustuslik kogu kooli vältel, sest täna on lastel digiseade käes juba enne kooli. On oluline, et lapsed õpiks digiseadmeid kasutama teadlikult ja turvaliselt. Näited, "tõmban alla kõike, mida reklaamist näen", "teen võõra telefoniga endast pilte", "sisestan oma andmeid kuhu iganes, et saada soovitud asi", annavad kinnitust, et teadlikkust on rohkem vaja.

Answer

Pro: Infotehnoloogia erinevad seadmed ja programmid on meie ümber. Nende arv kasvab ja selleks, et olla kursis ja elada mugavamalt, on vaja neid kasutada ja nende arendamist jälgida.

Answer

Pro: Informaatika arendab loogilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskust, mis on kasulikud kõikides elu valdkondades, mitte ainult tehnoloogiaga seotud ametites. Leida tõelist informatsiooni, vältida pettust ning palju muud. Sellega oleks parem hakata töötama juba lastevanustena.

Answer

Pro: Arvutikasutamise oskust oleks lastel vaja osata juba nooremana, sest seda on vaja ka teistes õppeainetes. Praegused lapsed kasutavad arvutit vaid mängimiseks.

Answer

Pro: Informaatika õpetamine suurendab inimeste konkurentsivõimelisust tööturul.

Answer

Con: See võib suurendada töötajate koormust, vähendades aega teistele õppeainetele keskendumisel. Ei ole pädevaid õpetajaid.

Answer

Pro: Digitaalse kirjaoskuse arendamine. Tänapäeva maailmas on digitaalne kirjaoskus hädavajalik. Informaatika õpetamine juba algklassides aitab õpilastel omandada oskusi, mis on vajalik edaspidi igapäevaelus ja tulevases töös.

Answer

Pro: Informaatia ei hõlma ainult programmeerimist, vaid ka loovust, näiteks mängude arendamist ja multimeedia loomist, mis julgustab õpilasi oma ideid teostama ja ellu viima.

Answer

Con: Koolide piiratud ressursid ja kvalifitseeritud informaatikaõpetajate puudus muudavad kohustusliku informaatikaõppe rakendamise keeruliseks.

Answer

Pro: Informaatika õppimine arendab kriitilist mõtlemist, õpetades õpilasi analüüsima ja lahendama keerulisi probleeme, jagades need väiksemateks osadeks. See protsess kujundab loogilise mõtlemise oskusi ja suutlikkust teha põhjendatud otsuseid, mis on kasulik nii õpingutes kui ka elus.

Answer

Pro: Informaatikaoskused annavad õpilastele võimaluse rakendada oma teadmisi ja areneda erinevates valdkondades, nagu nt teadus, kunst ja inseneeria.

Answer

Pro: Innovatsioon: Informatika õpetamine toetab loovust ja innovatsiooni, mis võib riigile tuua uusi ideid ja võimalusi.

Answer

Con: Rahalised aspektid: Mitte kõik koolid ei suuda pakkuda piisavaid seadmeid informaatika õpetamiseks, mis võib tekitada ebavõrdsust õpilaste vahel.

Answer

Pro: Kui informaatika aines õpetatakse raalmõtlemist, siis on õpilastel hea alus edaspidisteks õpinguteks loogika, tehnoloogia ja programmeerimise valdkondades.

Answer

Con: Kõik õpilased ei soovi jätkata IT sektoris. Arvutikasutamise aluse saab kätte ainetundidest nt infootsing ja turvalisus eesti keelest või ajaloost, raalmõtlemise matemaatikast, robotid saab tööle panna ka füüsikas, multimeedia kunstis. Lastel, kel sügavam huvi võiksid saada valida informaatika valikainena või huviringina.

Answer

Pro: Kuulsin, et Indiaas informaatika alates 1 klassist. Kas nii?

Answer

Pro: Iga õpetaja tähtsustab eelkõige enda ainet. Kui digipädevuse arendamine on osa üldpädevustest, mida peab arendama iga õpetaja, on informaatika/digipädevuste õpetamine kaootiline: puudub ülevaade olemasolevatest teadmistest ning ei ole võimalik järgida lihtsamalt keerulisemale põhimõtet, mis teeb õpingud katkendlikuks ja ebaloogiliseks ning toob ebaühtlasi tulemusi. Informaatika aine peaks seetõttu olema eraldi aine, mille tulemuste eest vastutab eraldi õpetaja.

Answer

Pro: Informaatika õpetamine koolides toob kaasa süsteemselt ja loogiliselt mõtlevad inimesed, kes suudavad igas eluetapis toime tulla.

Answer

Con: Kohustuslike õppeainete tasakaal: kui informaatika muutub kohustuslikuks õppeaineks, tuleb teisi kohustuslikke õppeaineid vähendada. See võib mõjutada õpilaste tulemusi, sealhulgas matemaatikas, mis on juba praegu Eestis tõsine probleem.

Answer

Con: Kohustuslik informaatika võib koormata juba niigi mahukat õppekava, jättes vähem aega teistele olulistele ainetele.

Answer

Con: Meil pole informaatika õpetamiseks piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid.

Answer

Con: Informaatika integreerimine teistesse õppeainetesse näitab, et tehnoloogilisi oskusi saab arendada ka ilma eraldi kohustusliku õppeaineta.

Answer

Con: Ebaselge kirjeldus, mis teemasid peaks informaatika aine sisaldama, põhjustab seinast-seina tõlgendamisi ja selliste teemade õpetamist, mis võivad pigem laste huvi eemale tõugata.

Answer

Pro: Tööjõu vajadused: Paljud töövaldkonnad nõuavad informaatikatehnoloogiate tundmist nt word, excel jne. Seetõttu oleks informaatika õpetamine tuleviku seisukohalt noortele kasulik.

Answer

Con: Tarkvara ja seadmed ei ole odavad.

Answer

Con: Kõik õpilased ei ole huvitatud IT-s.

Answer

Con: Olukorras kus informaatika õpetaiaid on vähe ja selle õpetamise tase ja kvaliteet on suhteliselt kõikuv, võib lihtsasti tekkida olukord kus õpilasel tekivad õpilüngad. Kuna nt gümnaasiumi tasemel on informaatika õppekava nõudmised üsna kõrged, võib nende õpieesmärkide saavutamine tekitada õpilastes olulisi lisapingeid ja seda eriti õpingute lõpufaasis.

Answer

Pro: See mida koolis õpetatakse peaks vastama ühiskonna hetkeolukorrale - meil eksisteerib infoühiskond ja selle alased teadmised on noortele vajalikud!

Answer

Pro: Programmeerimine on võrreldav keeleõppega, pakkudes suurepäraseid võimalusi digioskuste arendamiseks.

Answer

Con: Olenevalt tunni- või õppekava sisust informaatika õppimine võib vähendada huvi teiste oluliste õppeainete vastu.

Answer

Con: Haridussüsteemis puuduvad piisavalt pädevad inimesed, kes suudaks digipädevusi igale õpilasele selgeks teha ning põhjendada taustsüsteemi miks on midagi selle juures olulist.

Answer

Pro: Informaatika õpetamine koolis toetab võimalust kasutada teistes ainetundides rohkem digivahendeid. Näiteks: uurimistöö koostamine, matemaatikas programmeerimine, kunstis veebikujundused.

Answer

Con: Kui I astmest alates on arvutit töövahendina tundides kasutatud ja lastel loogikad selged. Piisab alates II kooliastmest ehk 4. klassist lõimitud õpe ehk informaatika läbivalt erinevates ainetes.

Answer

Con: Kõik õpilased ei pruugi olla informaatikast huvitatud ega vajada seda oma tulevases karjääris, mistõttu kohustus võib tekitada vastumeelsuse õppimise suhtes.

Answer

Con: Kuna informaatika on hetkel meil valikainena ja alati on koolide eelarvetes raha puudu, siis paljud koolid valivad valikaineks aine, mille õpetamiseks on neil õpetaja olemas ja lisatasu maksa.

Answer

Pro: Kuna informaatika on nii laialdane aine, siis peaks selle õpetamisega alustama võimalikult varakult, et jõuaks lastele võimalikult palju õpetada. Läbi informaatika õpetamise areneb ka laste mõtlemine loogiliselt mõtlema ja õputut analüüsima.

Answer

Con: Vajab omaala spetsialiste, kelle koolitamine võib olla kulukas ning koolid ei soovi muuta olemasolevaid süsteeme.

Answer

Con: See võib olla ka matemaatika õpetuse osa.

Answer

Con: Kõik õpilased ei pruugi olla huvitatud informaatikast ning kohustuslik õppeaine võib tekitada vastumeelsust või motivatsiooni langust, eriti neil, kes eelistavad pigem teisi aineid.

Answer

Con: Vähene hulk soovijaid õppida informaatikaõpetajaks tekitab informaatikaõpetajate puudust

Answer

Pro: Informaatika toetab teistes ainetes toimetulekut, kuna loogikat on vaja ka matemaatikas, digi-vahendeid võidakse kasutada ka keeleõpes jne.

Selected thesis

Informaatika peaks olemakohustuslik õppeaine kõigis üldhariduskoolides alates hiljemalt 4.klassist kuni gümnaasiumi lõpuni

Pro claim 1

Kui informaatika aines õpetatakse raalmõtlemist, siis on õpilastel hea alus edaspidisteks õpinguteks loogika, tehnoloogia ja programmeerimise valdkondades.

Pro claim 2, children below

Informaatika toetab teistes ainetes toimetulekut, kuna loogikat on vaja ka matemaatikas, digi-vahendeid võidakse kasutada ka keeleõpes jne.

Pro claim 3

Tööjõu vajadused: Paljud töövaldkonnad nõuavad informaatikatehnoloogiate tundmist nt word, excel jne. Seetõttu oleks informaatika õpetamine tuleviku seisukohalt noortele kasulik.

Pro claim 4

Innovatsioon: Informatika õpetamine toetab loovust ja innovatsiooni, mis võib riigile tuua uusi ideid ja võimalusi.

Pro claim 5

Informaatikaoskused annavad õpilastele võimaluse rakendada oma teadmisi ja areneda erinevates valdkondades, nagu nt teadus, kunst ja inseneeria.

Pro claim 6

Informaatika õppimine arendab kriitilist mõtlemist, õpetades õpilasi analüüsima ja lahendama keerulisi probleeme, jagades need väiksemateks osadeks. See protsess kujundab loogilise mõtlemise oskusi ja suutlikkust teha põhjendatud otsuseid, mis on kasulik nii õpingutes kui ka elus.

Pro claim 7

Informaatia ei hõlma ainult programmeerimist, vaid ka loovust, näiteks mängude arendamist ja multimeedia loomist, mis julgustab õpilasi oma ideid teostama ja ellu viima.

Pro claim 8, children below

Digitaalse kirjaoskuse arendamine. Tänapäeva maailmas on digitaalne kirjaoskus hädavajalik. Informaatika õpetamine juba algklassides aitab õpilastel omandada oskusi, mis on vajalik edaspidi igapäevaelus ja tulevases töös.

Pro claim 9

Informaatika õpetamine koolides toob kaasa süsteemselt ja loogiliselt mõtlevad inimesed, kes suudavad igas eluetapis toime tulla.

Pro claim 10

Informaatika õpetamine suurendab inimeste konkurentsivõimelisust tööturul.

Pro claim 11

Arvutikasutamise oskust oleks lastel vaja osata juba nooremana, sest seda on vaja ka teistes õppeainetes. Praegused lapsed kasutavad arvutit vaid mängimiseks.

Pro claim 12

Kuna informaatika on nii laialdane aine, siis peaks selle õpetamisega alustama võimalikult varakult, et jõuaks lastele võimalikult palju õpetada. Läbi informaatika õpetamise areneb ka laste mõtlemine loogiliselt mõtlema ja õputut analüüsima.

Pro claim 13

Informaatika arendab loogilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskust, mis on kasulikud kõikides elu valdkondades, mitte ainult tehnoloogiaga seotud ametites. Leida tõelist informatsiooni, vältida pettust ning palju muud. Sellega oleks parem hakata töötama juba lastevanustena.

Pro claim 14

Infotehnoloogia erinevad seadmed ja programmid on meie ümber. Nende arv kasvab ja selleks, et olla kursis ja elada mugavamalt, on vaja neid kasutada ja nende arendamist jälgida.

Pro claim 15

Pro claim 16

Pro claim 17

Informaatika õpetamine koolis toetab võimalust kasutada teistes ainetundides rohkem digivahendeid. Näiteks: uurimistöö koostamine, matemaatikas programmeerimine, kunstis veebikujundused.

Pro claim 18

Informaatika aitab õpilastes arendada loogilist/süsteemset mõtlemist ning annab õpilasele teadmised, mida tulevikus enda kasuks tööle panna.

Pro claim 19

Tänapäeva töökohad muutuvad aina rohkem digitaalseks ning kool peaks olema digipädevuste hüppelauaks tulevikku.

Pro claim 20

Programmeerimine on võrreldav keeleõppega, pakkudes suurepäraseid võimalusi digioskuste arendamiseks.

Pro claim 21

Pro claim 22

Informaatika hõlmab ka loomingulisi aspekte (nt digikunsti ja multimeedia teematikat). Selle õpetamine kaasab loomingulisusele kalduvaid õpilasi ning neil on võimalus juba varakult avastada enda eelistusi ja võimalusi tööturul ning tunda seeläbi enda osatähtsust ühiskonnas.

Pro claim 23

See mida koolis õpetatakse peaks vastama ühiskonna hetkeolukorrale - meil eksisteerib infoühiskond ja selle alased teadmised on noortele vajalikud!

Pro claim 24

Koolides võiks olla rohkem informaatikat, näiteks informaatika valikained või huviringid.

Pro claim 25

Kuulsin, et Indiaas informaatika alates 1 klassist. Kas nii?

Con claim 1

Rahalised aspektid: Mitte kõik koolid ei suuda pakkuda piisavaid seadmeid informaatika õpetamiseks, mis võib tekitada ebavõrdsust õpilaste vahel.

Con claim 2

Vähene hulk soovijaid õppida informaatikaõpetajaks tekitab informaatikaõpetajate puudust

Con claim 3

Kohustuslike õppeainete tasakaal: kui informaatika muutub kohustuslikuks õppeaineks, tuleb teisi kohustuslikke õppeaineid vähendada. See võib mõjutada õpilaste tulemusi, sealhulgas matemaatikas, mis on juba praegu Eestis tõsine probleem.

Con claim 4

Ebaselge kirjeldus, mis teemasid peaks informaatika aine sisaldama, põhjustab seinast-seina tõlgendamisi ja selliste teemade õpetamist, mis võivad pigem laste huvi eemale tõugata.

Con claim 5, children below

Informaatika integreerimine teistesse õppeainetesse näitab, et tehnoloogilisi oskusi saab arendada ka ilma eraldi kohustusliku õppeaineta.

Con claim 6

Koolide piiratud ressursid ja kvalifitseeritud informaatikaõpetajate puudus muudavad kohustusliku informaatikaõppe rakendamise keeruliseks.

Con claim 7

See võib suurendada töötajate koormust, vähendades aega teistele õppeainetele keskendumisel. Ei ole pädevaid õpetajaid.

Con claim 8

Kõik õpilased ei pruugi olla huvitatud informaatikast ning kohustuslik õppeaine võib tekitada vastumeelsust või motivatsiooni langust, eriti neil, kes eelistavad pigem teisi aineid.

Con claim 9

See võib olla ka matemaatika õpetuse osa.

Con claim 10

Vajab omaala spetsialiste, kelle koolitamine võib olla kulukas ning koolid ei soovi muuta olemasolevaid süsteeme.

Con claim 11

Meil pole informaatika õpetamiseks piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid.

Con claim 12

Kuna informaatika on hetkel meil valikainena ja alati on koolide eelarvetes raha puudu, siis paljud koolid valivad valikaineks aine, mille õpetamiseks on neil õpetaja olemas ja lisatasu maksa.

Con claim 13

Kohustuslik informaatika võib koormata juba niigi mahukat õppekava, jättes vähem aega teistele olulistele ainetele.

Con claim 14

Kõik õpilased ei pruugi olla informaatikast huvitatud ega vajada seda oma tulevases karjääris, mistõttu kohustus võib tekitada vastumeelsuse õppimise suhtes.

Con claim 15

Kui I astmest alates on arvutit töövahendina tundides kasutatud ja lastel loogikad selged. Piisab alates II kooliastmest ehk 4. klassist lõimitud õpe ehk informaatika läbivalt erinevates ainetes.

Con claim 16